Möödunud on mõned päevad mu eelmisest postitusest ja minu peakeses on keerlema hakanud taaskord uued mõtted. Seekord siis tuleb minupoolesele lahkamisele suhete teema. Rõhutan endiselt, et tegu on ainult minu mõtetega. Kellele ei meeldi, siis pole vaja lugeda.Kujutage endale ette olukorda, et te kõnnite tänaval ja vastu jalutab imekena vastasoo esindaja. Kuidagi muinasjutulisel kombel lähete te koos kohvile ja sellest areneb edasi suhe. Kohe varsti tekib tunne, et tegu on just "Selle õigega". Aga kas ikka on? Millest kõigest seda järeldada saab.
Siinkohal saab tuua ikka ainult enda põhjal näiteid. Üldistatud näited ei sobi siia. Selle õigega koos olles on pidevalt tunne, nagu sa hõljuks pilvedes. Temast eemal viibides on tunne, nagu osa sinust oleks kusagil eemal või kadunud. Temale mõeldes tekib sinu huulile naeratus ja kõhus hakkavad lendama miljonid liblikad. Selle asja nimi on armastus ja seda saab tunda ainult selle õige vastu. Ma usun, et kõik kes seda tunnet kunagi on kogenud, teavad, millest ma siia kirjutan. Ja seda tunnet saab tunda ainult selle õige vastu, sest muidu ei kestaks suhe väga kaua. Siinkohal tuleb siiski natukene üldistatud näide, aga ma usun, et kõik teavad paare, kes on koos elanud juba 50 aastat ja on selle üle ikka õnnelikud. Selle nimel tasub püüelda kõigil!
Kuid vahel juhtub ka teistmoodi. On juhuseid, et "See õige" ei osutu just kõige õigemaks. Ilmnevad probleemid ja paarike läheb lahku. See võib olla nii kurb, kui rõõmus lahkuminek. Oma tutvusringkonnast tean mõlema kohta näidet. Mõni elab lahkuminekut väga raskelt üle. Nutab ja halab ighaühele, kui halvasti tal on. Samas on ka näiteid, kus paar läheb lahku sõpradena ja nad on lahkumineku üle õnnelikud. Suured inimesed, said aru, et nad ei sobi kokku ja läksid lahku. Väga mõistlik tegelikult. Tulemuseks võib olla väga hea sõprus!
Lõplikust lahkuminekust on võimalik üle saada. See on küll valus, aga ületatav. Palju hullem on variant, kus paaril on olnud suhe, see purunueb ja siis üks paari liikmetest käitub vahepeal samamoodi, nagu suhtes olles. Siinkohal saan ma tuua näite ühe oma väga hea sõbra näol. Tal oli olemas ilus suhe, senikaua, kuni tema "See õige" hakkas teda kohtlema mänguasjana. Suhtest pole juttugi, aga vahepeal ikkagi näitab ta üles oma "armastust". Mis kõige halvem, on see, et mu sõber ei saa oma eluga edasi minna.
Siinkohal tahaks ma kõikidele südamele panna, et kui tõesti teie õige ei ole just päris õige, siis ärge rikkuge tema elu. Ärge mängige temaga. Muidu on tunne, et te olete hea, ja siis lööte noa selga ja keerate veel haavas ringi ka. Seda ei ole vaja teha. Lahkuminek on isegi raske. Kui te täpselt ei tea, mida te tahate, siis ärge ajage asja keerulisemaks.
Samas minupoolsed soovitused neile, kellel selline juhus on. Tehke süda kõvaks ja öelge talle, et lõpeta naljad. Kasva suureks ja ära riku enam minu elu. Soovitus on lihtne, kuid ma tean, et seda on raske teha. Sageli on lõppenud suhtes palju mälestusi ja raske on öelda: "EI". Aga samas on olukord ikkagi selline, et mida rohkem selle EI ütlemisega viivitada, seda raskem on, ja seda rohkem haiget saab.
Igastahes ei taha ma lõpetada nii kurva alatooniga oma mõttevälgatust. Pigem rõhutan ma sellele, et kõikide inimeste jaoks on olemas "See õige". Ta tuleb ainult üles leida ja ära tunda. Lõpetuseks veidi hipilik suhtumine, aga siia lõppu sobib mõttetera: Omnia vincit amor et nos cedamus amori!
Olge mõnusad,
TT
