Aga ükskord algab aega...

Kas pole nii, et vahest keeb ikka täiesti üle ja elu tundub totaalselt halb ning lootusetu. Kindlasti on paljudel selliseid juhtumeid ette tulnud, ning taoline olukord ei ole mitte kellegi jaoks uus ega uudne.

Elus võib minna kõik halvasti. Alustades siis koolist, tööst, suhetest või finantsolukorrast. Kõike võib ette tulla, kuid sellest hoolimata ütlen mina, et ei tasu kohe püssi põõsasse visata, vaid tuleb visalt vastu astuda oma saatusele ja talle näkku naerda.

Tundub veidi ebaloogiline: Siiski arvan ma, et asjad on ette määratud, ja kui nad tulema peavad, siis tulevad nad nagnii. Vahet pole kas sa üritad neid vältida või mitte. Sellepärast tuleb seista sirge seljaga ja kõik ära taluda, mis ette tuleb, sest ma olen täiesti kindel, et igale madalseisule järgneb jälle tõusulaine ja olukord läheb paremaks. Sest mitte keegi ei ole korraga ainult halba ära teeninud!

Aapo Ilves koos Orelipoisiga laulab järgnevalt:

Aga ükskord algab aega
Mil ma tulen mootorsaega[...]
Emajõkke suubub Niger
Kõigest kogetust saab siiber[...]

(Täispika laulu leiab youtubest aadressilt: http://www.youtube.com/watch?v=wOu6Y4mPgv8 )

Siinkohal jagan ma nüüd omapoolsed vaated, mis siis teha tuleks, kui tõesti tundub kõik madalseisus ja paranemise märki ei ole loota.

Mitte keegi ei ole MITTE kunagi öelnud, et elu peaks kerge olema. Oluliste ja tähtsate asjade eest tuleb võidelda ja vaeva näha, midagi ei saa võtta iseenesest mõistetavalt, sest järgmisel päeval see iseenesest mõistetav võib lihtsalt kadunud olla. Sellepärast soovitan ma vaadata Teil enda ümber ja mõelda, mis on Teie jaoks oluline ja mis mitte, ning mida tuleks kindlasti hoida ja mille võib jätta. Seda on muidugi kerge öelda, aga sedasi talitledes kaovad elust ebaolulised ja mustad kohad, ning järgi jäävad vaid rõõmu ja õnne allikad!

Kindlasti soovitan ma inimestel vaadata ebaõnnestunud olukordi ka teise mätta otsast. Sageli on inimesed kurbusest nii löödud või masendunud, et nad näevadki situatsiooni ainult ühe mätta otsast. Seda ei tasu teha. Tuleb kasvõi vägisi silmad puhtaks pühkida ja selg sirgu ajada, ning vaadata, kas tõesti kõik on ikka nii halb kui tundub. Tihtilugu on igal negatiivsel asjad ka positiivne külg, mida inimesed ei tiku märkama, ning siis ongi tulemus käes- inimene arvab kõigest kõige halvemat.

Siinkohal meeldib mulle väga üks laialt levinud mõttetera: "Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!" Seda mõtet ma nüüd lahkaks ka siinkohal, sest ma olen sellega väga päri. Kohe tahaks öelda, et see mõtte kisub kangesti sinna eelmisesse lõiku, kus ma rääkisin vaadetest ja mõtetest, aga umbes sama ongi siin ka. Kas saab olla täiesti kindel, et kuidagimoodi ei saa? Selles ei saa 100% kindel olla, sest ALATI saab kuidagimoodi. Mõelge mõte: Miks mina ei saa, aga teised saavad. Sellepärast, et inimene mõtleb pahatihti endale nõrkuse ise külge ja siis ongi nagu paras äpu. Kuigi tegelikult võiks mure/probleemi ära lahendada nii, et sellest ei tekiks mingit küsimust.

Eesti klassikafilmis "Suvi" ütleb proviisorihärra mõttetera: "Uskuge, lootke, armastage! Siis saate kõigest ja kõige üle võimust!"

Sellepärast kallid lugejad: USKUGE endasse, LOOTKE juhusele ja ARMASTAGE ligemest, sest isegi kui seis on väga nigel, siis "Ükskord algab aega..." mil seis paraneb just Sinu kasuks sellisel viisil, mil Sa ise seda kõige rohkem soovid!



Kõigile edu soovides!


TT